Rebala oli teemaks Eesti Genealoogia Seltsi detsembrikuu koosolekul

10. detsembril algusega kell 10 toimus Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis Eesti Genealoogia Seltsi Tallinna osakonna detsembri koosolek. Päevateemaks:“Rebala muuseum ja muinsuskaitseala eile, täna ja homme“ http://www.genealoogia.ee/Tallinn/?et_kalender,31

22.novembril 2011 kogunesid Rebala Muinsuskaitseala külade külavanemad ümarlauale

- kokku kümne küla vanemad, lisaks mõned kutsutud külalised.

Räägiti kogukonna ootustest protsessidesse kaasamisel; arutati külade koostöö võimalusi, sõnastati ühiseid eesmärke ja väärtuseid.

Ühtlasi arutleti Rebala MKA arengute üle, millisena paistab see kogukonna pilgu läbi.
Otsustati jätkata kooskäimist ning väljendati soovi algatada Rebala Muinsuskaitseala piirkonnas asuvate külade koostöökogu.

Maavaradest meie kodude all ja ümber

Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020 järgi on Jõelähtme valla pindalast 14,4% maardlad. Oleme II kohal Vasalemma valla järel.
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1157417/6lisa+Ehitusmaavarade++arengukava+KSH+aruanne.PDF lk.34-35
Lisaks veel turvas ja fosforiit, mis ei ole ehitusmaavarad.

Jõelähtme vallas maavarasid Jõelähtme valla jäätmekava 2008-2014 järgi
https://www.riigiteataja.ee/akt/13059169?tegevus=salvesta-link 1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia. Maavarad:
Jõelähtme vallas on riikliku tähtsusega maavarad graniit, savi, turvas ja lubjakivi. Graniidimaardla asub valla lääne- ja põhjaosas ning tema suurus on 60 km². Graniidimaardla sügavuseks on 160 – 200 m.
Savi on Jõelähtme valla territooriumil tähtsuselt teine maavara. Savimaardla asub valla põhjaosas Ihasalu lahe kaldal. Uuritud on Ülgase – Kaberneeme maardla 25 km² maa-alal.
Turbasood levivad valla kesk- ja lõunaosas ja turbamaardlate üldsuurus on 1,3 tuh hektarit. Suurematest turbamaardlatest on valla territooriumil Kostivere ja Jägala, turba tootmine on seni toimunud ainult Kostivere maardlas.
Jõelähtme vallas paikneb endine fosforiidimaardla, mis asub valla lääne- ja idapiiril. Fosforiidi kaevandamist käesoleval ajal enam ei toimu. Jääkvarusid on olemas 23,3 km² maa-alal. Fosforiidikarjääri maa-alal asub 20 km2 suurusel pinnal lubjakivimaardla

Kes viitsib, võib mõtiskleda, kui palju varusid vabaneb muinsuskaitseala piiride koomaletõmbamisega.

Kas lugedes koduleheküljelt http://www.vool.ee/files/Graniit_KMH_aruanne lk.15.selgub, et ettepaneku vähendada Rebala muinsuskaitseala piire Põhjakarjääris on teinud Maardu II graniidikaevanduse arendaja?
"...Rebala maastikukaitseala piiride muutmise ettepanek on tehtud Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringu eelnõus (Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, 2008)."

Kodanikualgatuslik avalik pöördumine Rebala MKA piiride ja uue põhimääruse eelnõu asjus

Originaaldokument koos allkirjalehtedega on kättesaadav siin.                                                                          

Seoses (taas)algatatud Rebala Muinsuskaitseala uue Põhimääruse eelnõu koostamise protsessiga läkitas Mihklipäeval (29.09.11) grupp Jõelähtme valla põliskülade külavanemaid ja külaelanikke, kodanikuühenduste ning piirkonna ettevõtete esindajaid Kultuuriministeeriumile, Jõelähtme Vallavalitsusele, Riigikogu keskkonnakomisjonile ja kultuurikomisjonile avaliku pöördumise Rebala MKA piiride muutmise ning Rebala MKA uue põhimääruse eelnõu asjus.