Rail Baltic hakkab läbima ka Rebala muinsuskaitseala?

Jõelähtme valda ja ühe valiku järgi ka Rebala muinsuskaitseala läbiva Rail Balticu trassikoridoride valiku teemaline koosolek toimub 25.juunil 2014 kell 14.00 Jõelähtme vallamaja saalis. Siin mõned kohalikele elanikele olulised mõtted ja küsimused: 1. Jõelähtme valda hakkab läbima ainult kaubavedudeks planeeritav trassiosa. Muuga sadamast algav ja Jõelähtme valla kaudu Euroopasse kulgev Rail Balticu trass oleks transpordikoridor, mida mööda liiguvad muuhulgas ka ohtlikud veosed: nafta, kemikaalid ja väetised. 2. Trassivariant 11C läbib endise Maardu Keemiakombinaadi fosforiidikaevanduse aegseid diktüoneema kiltkivi puistangualasid Põhja- ja Lõunakarjääris Võerdla ja Vandjala külades. Aastakümnete jooksul on kiltkivi puistanguala kaetud metsa ja pinnasega. Raudteekoridori rajamisega seoses tuleb see ala aga uuesti „lahti võtta“. Täpsustavaid uuringuid alaga seotud ohtude ja iseärasuste hindamiseks on plaanis hakata tegema aga alles siis, kui trassikoridori lõplik valik tehtud. Siis projekteeritakse vajadusel ka meetmed nende leevendamiseks. Praegu on arendajad kasutatud vanu, Jõelähtme prügila rajamise aegseid uuringuid, mille järgi on põlemisprotsessid puistangus lõppenud. Kuid seda, et protsessid tegelikult diktüoneema puistangutes lõppenud ei ole, võib välja lugeda värskemast, oktoobris 2013 Tartu Ülikooli Loodus-ja Tehnoloogiateaduskonna veebilehel avaldatud uurimusest „Maardu Fosforiidimaardla seisund 22 aastat pärast kaevetööde lõpetamist“ http://www.lote.ut.ee/1187850. „ ... Maardu fosforiidi kaevandatud ala nõuab uurimist, sest ohtlike elementide leostumine jätkub“. 3. Planeeritava trassikoridori 11C piirkonnas, Võerdla külas, asub Lemminkäinen Eesti AS lõhkematerjalide ladu, mis on kantud Eesti 51 Suurõnnetuse ohuga ettevõtte nimekirja. Sealt mööda siis hakatakse vedama ohtlikke veoseid või pannakse ladu kinni? 4. Raudteekoridori toomine riikliku mälestise, Rebala Muinsuskaitseala miljööväärtuslikule alale ei läheks kokku muinsuskaitseala põhiväärtustega, kuid hetkel on lõpusirgel Rebala muinsuskaitseala uue põhimääruse ja kaitseala piiride vähendamise protsess. Raudteekoridor jääks seega vaid kohalike elanike taotletavasse kaitsevööndisse. 5.Raudtee ehitusega kaasneb oluliselt vajadus ka liiva ja kruusa järele. Asjatundjate hinnangul on täitematerjali mõistlik vedada mitte kaugemalt kui 50 kilomeetrit. Seega peame arvestama, et olemasolevatest karjääridest tuleb välja pigistada tavapärasega võrreldes palju suuremad kogused ja uusi karjääre tuleb ka juurde teha. Planeeritav trass 11C jääb taotletava graniidikaevanduse ala läbima. Ja küllap tundub riigiametnikele ja arendajatele sobivasti loogiline ka see käiku võtta .... 6. Aga millist kasu saab sellest kohalik elanik?

Muinsuskaitsekuu 2014

Käimas on taas muinsuskaitsekuu. Selle raames korraldatakse meie naabrite juures 6.-10. mail üritustesari Muinsuskaitsenädal Viimsis. 8. mail räägivad Rannarahva Muuseumis muinsuskaitseameti spetsialistid arheoloogiast, uuematest leidudest, mustadest arheoloogidest ja paljust muust huvitavast. Samal päeval, 8.mail Lahemaa Rahvuspargi Palmse mõisas seminar "Kultuuripärand, miljööväärtused ja kohalik kogukond". Info muinsuskaitsekuu tegemistest Muinsuskaitseameti kodulehel. Rebala Muinsuskaitsealal muinsuskaitsekuu eriüritusi ei toimu ...

Lõpusirgel on Rebala muinsuskaitseala uue põhimääruse avalikustamise protsess

Rebala muinsuskaitseala uue põhimääruse avalik väljapanek toimus 03.02.-03.03.2014. Sel ajavahemikul oli võimalik tutvuda materjalidega ja esitada omapoolseid küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid. Põhimääruse avalik arutelu toimus 20.03.2014 kell 18.00 Jõelähtme Rahvamajas. Kokkuleppeliselt on võimalik veel täiendavalt tekkinud küsimusi ja vastuväiteid esitada Muinsuskaitseametile kuni 03.04.2014 e-kirjaga aadressile rebala@muinas.ee.
Lisainfo Muinsuskaitseameti kodulehel

On muinsuskaitsekuu.

18. aprillist kuni 18.maini on muinsuskaitsekuu ning toimub hulgaliselt ekskursioone, koolitusi, väljasõte. 5. mail, TeemeÄra heakorratalgude raames korrastatakse mitmeid muinsuskaitse all olevaid objekte ka Jõelähtme vallas.

23.aprillil toimus Muinsuskaitseameti saalis konverents "Eesti muinasmaastike kaitseks, III", kus lisaks huvitavatele ettekannetele lohukividest ja nende uurimisest rääkis PhD Maie Remmel ka muinasgeodeesiast, Maardu megaliitilistest kiviringidest ning välja oli pandud Hugo Tolli fotonäitus: Ruu-hüljatud megaliitmaastik.

Muinsuskaitseamet ei toeta arheoloogiamälestise "Maardu hiiemets" piiride laiendamist

http://www.muinas.ee/pressinurk/teated/muinsuskaitseamet-ei-toeta-arheoloogiamalestise-maardu-hiiemets-piiride-laiendamist
17. mail 2011 esitati Muinsuskaitseametile ettepanek laiendada Jõelähtme vallas Maardu külas asuva hiiemetsa - arheoloogiamälestise ja ohverdamiskoha piire olemasolevalt 6,2 hektarilt 75 hektarile. Pärast põhjalikku uurimist andsid Muinsuskaitseamet ja kaasatud eksperdid hinnangu, et piiride suurendamine ei ole põhjendatud. Ohverdamiskoha piiride laiendamise kohta kogutud andmed ja kaasatud ekspertide hinnangud on kokku võetud Muinsuskaitseameti sellekohases ekspertarvamuses.

Ettepaneku läbivaatamiseks kehtestas Muinsuskaitseamet taotlevates piirides kuueks kuuks ajutise kaitse, millega peatati igasugune ala ja keskkonda muuta võiv tegevus. Olles põhjalikult üle vaadanud mälestise ulatuse, seisundi ja iseloomu otsustas Muinsuskaitseamet, et piiride laiendamise ettepanek tugineb peamiselt hiiemetsa kohanimel, suulisel pärimusel ja on ebapiisav arheoloogiamälestise ala laiendamiseks. Muinsuskaitseametil puudub pädevus hinnata asju ajalooliste looduslike pühapaikadega seotud huvigruppide poolt oluliseks peetavate näitajate alusel ning puudub ka õiguslik alus kehtestada asjade omanikele huvigruppide poolt soovitavaid kitsendusi nendest näitajatest tulenevalt. Kehtivas õigusruumis tegeleb muinsuskaitse inimtegevuse tulemusel tekkinud materiaalse kultuuripärandi säilitamise ja kaitsega ning selles tulenevalt on ajaloolised looduslikud pühapaigad Muinsuskaitseameti poolt käsitletavad kui arheoloogiamälestised“.

Muinsuskaitseamet on oma otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et ettepanekus käsitletud ala asub juba Rebala muinsuskaitsealal, mille põhimäärusega on tagatud muistse põllumajandusmaastiku säilimine. Muinsuskaitseamet mõistab ja hindab kohalike elanike ning huvigruppide hoolivat suhtumist eelmisel sajandil kujunenud looduskeskkonda kõnealuses piirkonnas.

Taustainfoks:
Eestis on 6624 arheoloogiamälestist ja orienteeruvalt kaks tuhat neist on seotud või osundavad esivanemate muistsetele ohverdamiskommetele, riitustele ja kultustoimingutele. 1600 mälestist neist on väikeselohulised kultusekivid ehk lohukivid. Nelisada viiskümmend kultuurimälestist on ohvripuud, -allikad, -kivid ja muud looduslikud pühapaigad, mille kohta on kogutud suulist pärimust ja arheoloogilist informatsiooni. Hiiepaiku on nende hulgas paarsada. Jõelähtme vallas Maardu külas asuv arheoloogiamälestis ohverdamiskoht on üks suuremaid omalaadsete hulgas, moodustades kaitsealuse kultuurimälestise - Maardu mõisapargiga liituva ja kohati kattuva ala mõisa aiast vahetult lääne pool.
Ohverdamiskoht on põhiliselt liigniiske lodu 80 - 90 aasta vanuste sangleppade ja hall-leppadega. Hiieala läbivad kõrgepingeliin ja magistraalkraav, hiie lõunaserval asuvad ummistunud reoveetiik ning pumbamaja varemed koos isetekkelise prügilaga. Hiiepaigas asuvad ka kohalike elanike poolt rajatud lõkkeplats ning pärimusega seotud allikakoht. Hinnangus märgitakse, et mälestist ümbritsev 50 m laiune kaitsevöönd tagab seal kehtestatud raiekeeluga ohverdamiskohale sobiva ja vajaliku loodusliku keskkonna. Maardu Hiiemetsa suuruseks on 6,2 hektarit ning koos 50 m laiuse kaitsevööndiga ulatub see 12,3 hektarini olles üks suuremaid omalaadsete hulgas.