...taibuka ja nobeda iseloomuga rahvas, kes osav linnuste ja kindlustatud asulate hävitamises ning vaimult valmis sepaosavusteks (...) Kuningat neil ei ole, vaid on juhid. Sõlmivad omavahel rahuleppeid, ei pöördu vastamisi. Jumalust siiski austavad ja toovad talle tõotusandeid, ilmutades niiviisi oma eksimuse tohutut suurust...

iirlane Freigil, hilisem Salzburgi piiskop, kes suri aastal 784 (Lennart Meri „Hõbevalge“ lk. 221)

16. jaan 2012

Muinsuskaitseamet ei toeta arheoloogiamälestise "Maardu hiiemets" piiride laiendamist

http://www.muinas.ee/pressinurk/teated/muinsuskaitseamet-ei-toeta-arheoloogiamalestise-maardu-hiiemets-piiride-laiendamist
17. mail 2011 esitati Muinsuskaitseametile ettepanek laiendada Jõelähtme vallas Maardu külas asuva hiiemetsa - arheoloogiamälestise ja ohverdamiskoha piire olemasolevalt 6,2 hektarilt 75 hektarile. Pärast põhjalikku uurimist andsid Muinsuskaitseamet ja kaasatud eksperdid hinnangu, et piiride suurendamine ei ole põhjendatud. Ohverdamiskoha piiride laiendamise kohta kogutud andmed ja kaasatud ekspertide hinnangud on kokku võetud Muinsuskaitseameti sellekohases ekspertarvamuses.

Ettepaneku läbivaatamiseks kehtestas Muinsuskaitseamet taotlevates piirides kuueks kuuks ajutise kaitse, millega peatati igasugune ala ja keskkonda muuta võiv tegevus. Olles põhjalikult üle vaadanud mälestise ulatuse, seisundi ja iseloomu otsustas Muinsuskaitseamet, et piiride laiendamise ettepanek tugineb peamiselt hiiemetsa kohanimel, suulisel pärimusel ja on ebapiisav arheoloogiamälestise ala laiendamiseks. Muinsuskaitseametil puudub pädevus hinnata asju ajalooliste looduslike pühapaikadega seotud huvigruppide poolt oluliseks peetavate näitajate alusel ning puudub ka õiguslik alus kehtestada asjade omanikele huvigruppide poolt soovitavaid kitsendusi nendest näitajatest tulenevalt. Kehtivas õigusruumis tegeleb muinsuskaitse inimtegevuse tulemusel tekkinud materiaalse kultuuripärandi säilitamise ja kaitsega ning selles tulenevalt on ajaloolised looduslikud pühapaigad Muinsuskaitseameti poolt käsitletavad kui arheoloogiamälestised“.

Muinsuskaitseamet on oma otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et ettepanekus käsitletud ala asub juba Rebala muinsuskaitsealal, mille põhimäärusega on tagatud muistse põllumajandusmaastiku säilimine. Muinsuskaitseamet mõistab ja hindab kohalike elanike ning huvigruppide hoolivat suhtumist eelmisel sajandil kujunenud looduskeskkonda kõnealuses piirkonnas.

Taustainfoks:
Eestis on 6624 arheoloogiamälestist ja orienteeruvalt kaks tuhat neist on seotud või osundavad esivanemate muistsetele ohverdamiskommetele, riitustele ja kultustoimingutele. 1600 mälestist neist on väikeselohulised kultusekivid ehk lohukivid. Nelisada viiskümmend kultuurimälestist on ohvripuud, -allikad, -kivid ja muud looduslikud pühapaigad, mille kohta on kogutud suulist pärimust ja arheoloogilist informatsiooni. Hiiepaiku on nende hulgas paarsada. Jõelähtme vallas Maardu külas asuv arheoloogiamälestis ohverdamiskoht on üks suuremaid omalaadsete hulgas, moodustades kaitsealuse kultuurimälestise - Maardu mõisapargiga liituva ja kohati kattuva ala mõisa aiast vahetult lääne pool.
Ohverdamiskoht on põhiliselt liigniiske lodu 80 - 90 aasta vanuste sangleppade ja hall-leppadega. Hiieala läbivad kõrgepingeliin ja magistraalkraav, hiie lõunaserval asuvad ummistunud reoveetiik ning pumbamaja varemed koos isetekkelise prügilaga. Hiiepaigas asuvad ka kohalike elanike poolt rajatud lõkkeplats ning pärimusega seotud allikakoht. Hinnangus märgitakse, et mälestist ümbritsev 50 m laiune kaitsevöönd tagab seal kehtestatud raiekeeluga ohverdamiskohale sobiva ja vajaliku loodusliku keskkonna. Maardu Hiiemetsa suuruseks on 6,2 hektarit ning koos 50 m laiuse kaitsevööndiga ulatub see 12,3 hektarini olles üks suuremaid omalaadsete hulgas.





Kommentaare ei ole: