...taibuka ja nobeda iseloomuga rahvas, kes osav linnuste ja kindlustatud asulate hävitamises ning vaimult valmis sepaosavusteks (...) Kuningat neil ei ole, vaid on juhid. Sõlmivad omavahel rahuleppeid, ei pöördu vastamisi. Jumalust siiski austavad ja toovad talle tõotusandeid, ilmutades niiviisi oma eksimuse tohutut suurust...

iirlane Freigil, hilisem Salzburgi piiskop, kes suri aastal 784 (Lennart Meri „Hõbevalge“ lk. 221)

29. sept 2011

Kodanikualgatuslik avalik pöördumine Rebala MKA piiride ja uue põhimääruse eelnõu asjus

Originaaldokument koos allkirjalehtedega on kättesaadav siin.                                                                          
Seoses (taas)algatatud Rebala Muinsuskaitseala uue Põhimääruse eelnõu koostamise protsessiga läkitas Mihklipäeval (29.09.11) grupp Jõelähtme valla põliskülade külavanemaid ja külaelanikke, kodanikuühenduste ning piirkonna ettevõtete esindajaid Kultuuriministeeriumile, Jõelähtme Vallavalitsusele, Riigikogu keskkonnakomisjonile ja kultuurikomisjonile avaliku pöördumise Rebala MKA piiride muutmise ning Rebala MKA uue põhimääruse eelnõu asjus.



Pöördumise põhjustas Jõelähtme Vallavalitsus 29.08.2011.a. kiri nr 10-10/2276-2 Muinsuskaitseametile, milles mh Vallavalitsus teeb ettepaneku vähendada Rebala Muinsuskaitseala piire.


Nimetatud Jõelähtme Vallavalitsuse kirjast teavitati kohalikke kogukondi lakooniliselt ja ilma sisuliste selgitusteta paaris piirkondlikus email-listis ning 7.09.2011 toimunud Külavanemate Ümarlaual.

Kuna: 
1. ühelegi sisulisele küsimusele - eelkõige küsimused: Miks on piiride vähendamine sisuliselt vajalik?, Mis on piiride vähendamise eesmärk? Mis sellest tuleneb ja sellega kaasneb? jne. - ei ole Vallavalitsus andnud küsijatele ühtegi rahuldavat vastust;
2. Rebala Muinsuskaitseala probleemistikus ei ole piiride küsimus kohalike elanike, kogukondade jaoks kindlasti mitte põhiküsimuseks, põhiprobleemiks. Suurimad probleemid kohalike jaoks tulenevad kaitsealal kehtivate piirangute ja nende leevendamise-kompenseerimise regulatsioonide puudumisest,
sai 28.09.2011 kodanikualgatuse korras koostatud ja 29.09.2011 adressaatidele lähetatud alljärgnev avalik pöördumine: 


Rein Lang 
Kultuuriminister
Kultuuriministeerium

Andrus Umboja
Vallavanem
Jõelähtme Vallavalitsus

Urmas Klaas
Esimees
Riigikogu kultuurikomisjon

Tõnis  Lukas
Esimees
Riigikogu keskkonnakomisjon

28. september 2011.a.

Pöördumine

Meie, allakirjutanud Jõelähtme valla põliskülade külavanemad, kodanikuühenduste ning ettevõtjate esindajad, protesteerime ning avaldame käesolevaga oma sügavat nördimust avalikkuse eest varjatult ja kiirustades algatatud protsessi suhtes Rebala Muinsuskaitseala piiride muutmiseks. Algatatud protsess ja selle läbiviimine on vastuolus
EV Kodanikuühiskonna arengukavas sätestatud hea kaasamise tavaga ning nimetatud arengukavas sätestatud kaasamise eesmärgiga: "Avaliku sektori otsuste kujundamisel arvestatakse valitsusväliste osapoolte panusega ning osapooled on rahul kaasamise protsessi läbiviimisega. (lk.21)

Ühtlasi väljendame siinkohal selgelt ja üheselt oma vastuseisu algatatud Rebala Muinsuskaitseala piiride muutmisele.

Oleme seisukohal, et Rebala Muinsuskaitseala lisab vaatamata koormavatele piirangutele piirkonnale lisaväärtust. Oleme kõigiti nõus, et Rebala Muinsuskaitseala vajab reforme, mis aga tähendab eelkõige muinsuskaitseala mõiste, funktsiooni ja kaitsekorralduse kaasajastamist. Piiride mehhaaniline, paberil vähendamine ei lahenda Rebala Muinsuskaitsealaga seonduvaid tegelikke probleeme ei riigi, kohaliku omavalitsuse ega kogukondade jaoks.
Sarnastest probleemidest ajendatuna liiguti mujal maailmas juba ligi pool sajandit tagasi kiivalt ja rangelt kaitstud territooriumidelt inimese poole, seades eesmärgiks saavutada ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaal-kultuuriliste probleemide tervikkäsitlus, keskmesse tõsteti kohalik elanik ja tema tahe. Saadi aru, et piirkonna elu erinevaid valdkondi tuleb vaadelda komplekselt, mitte käsitleda eraldi majanduslikke, sotsiaal-kultuurilisi ning keskkonnaprobleeme.

Kõrge avaliku huvi tõttu peame äärmiselt oluliseks meie kodu puudutavate otsuste läbiviimist läbipaistvalt ning avatult kõigi elanike, ettevõtjate ja vabaühenduste jaoks.

Piiride muutmine kui tõenäoliselt pöördumatute tagajärgedega toiming, tohiks päevakorda tõusta alles siis, kui on ammendatud muud võimalused soovitavate eesmärkide saavutamiseks (kaitseala erinevates tsoonides kehtivate piirangute-vabaduste suurem diferentseerimine; toetusprogrammide ja leevendusmehhanismide väljatöötamine jne). Seetõttu on hädavajalik algatatud protsessi eesmärgid esmalt kohaliku kogukonnaga läbi arutada ja ametlikult määratleda. Ainult selline töökorraldus tagab parima võimaliku tulemuse.
Palume, et Rebala Muinsuskaitseala toetusteprogrammi, piirangute ja uue põhimääruse dokumendi ettevalmistamine kulgeks kaasamise head tava järgides arvestades kohaliku kogukonna ja neid esindavate ühenduste seisukohtadega juba protsessi algstaadiumis.


Kontaktisikud:
Piret Pintman-Hellaste                           Mart Johanson
GSM: 56456028                                    GSM: 51 14979
e-post:piretph@gmail.com                      e-post: mart.johanson@gmail.com


Koopia  pöördumisest:
Kalev Uustalu
Peadirektor
Muinsuskaitseamet

Liisa-Ly Pakosta
Esimees
Riigikogu Muinsuskaitse ühendus

Jaan Tamm
Esimees
Eesti Muinsuskaitse Selts


Lisa: Allkirjade lehed

1 kommentaar:

Onu Priit ütles ...

Lugesin vallavanema kirja MK-ametile ja paratamatult tekkis hämming.
Vallavanem kirjutab "nii ulatuslikul kaitsealal puudub sisuline vajadus ja põhjendus." Hüva, võtame tööhüpoteesiks, et ma usun seda.
Kuid kaitseala on ju olemas!
Lugegem üle kõik looduslikud ja mittelooduslikud objektid oma vallas ning mõtisklegem igaühe juures, kas selle olemasolul on "sisuline vajadus ja põhjendus". Kui sellist vajadust või põhjendust välja mõelda ei suuda, siis ... puud-põõsad maha raiuda, ehitistele tuli otsa jne?
Edasi ehk pööraks pilgu inimestele ja vaagiks iga persooni eksistentsi "sisulise vajaduse ja põhjenduse" seisukohalt. Ja seejärel ... Noh, kas kellegi käed hakkasid juba sügelema?
Kuidagi äraspidine tundub selline mõttelaad.
Olen (kas naiivselt?) olnud arusaamal, et puu langetamisel, hoone lammutamisel, looma veristamisel, ka inimese hukkamisel ei peaks, ei tohiks, ei tohigi oluline olla senise olukorra sisulise põhjendatuse puudumine. Oluliselt olulisem, isegi ainuoluline on, et langetamisel-lammutamisel-veristamisel-hukkamisel OLEKS sisuline vajadus ja põhjendus.
Me ei hävita (?) midagi lihtsalt seepärast, et seda ei ole hetkel meile vaja. Hävitame selle vaid siis, kui see meid objektiivselt ja rängalt segab ja kui selle hävitamine teeb olukorra kaheldamatult paremaks.
Just see ongi see iva, mida ma kuulda tahaks. Mitte seda, milleks praegusi piire tarvis EI OLE, vaid seda, milleks piiride vähendamist tarvis ON.
Aga keegi ei ütle ... :(